Igapäevases kliiniku töös puutuvad loomaarstid sageli kokku nakkushaigustega, mida oleks võimalik ennetada õigeaegse vaktsineerimise, regulaarse parasiiditõrje ja teadliku loomapidamisega. Mõned haigused kulgevad väga raskelt, osa neist võivad kanduda ka inimestele ehk olla zoonootilised.
- Marutaud
Marutaud on surmaga lõppev närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis ohustab nii loomi kui ka inimesi. Haigustekitaja levib nakatunud looma süljega. Tavaliselt nakatutakse haigestunud looma hammustuse tagajärjel.
Eestis on koerte, kasside ja valgetuhkrute marutaudivastane vaktsineerimine seadusega kohustuslik. Kuigi Eestit peetakse ametlikult marutaudivabaks riigiks, ei tohiks see tekitada liigset turvatunnet – metsloomad ei tunne riigipiire ning haigust esineb jätkuvalt mitmel pool Euroopas. Viimastel aastatel on Euroopas registreeritud ka inimeste marutaudijuhte.
Vaktsineerimine aitab kaitsta nii Teie lemmikut kui ka ümbritsevaid inimesi.
- Koerte katk
Koerte katk on raske viirushaigus, mis kahjustab hingamis-, seede- ja närvisüsteemi.
See levib nakatunud koerte aevastamise ja köhimise teel või otsesel kokkupuutel haige looma uriini, vere või süljega. Haigus levib kiiresti ning võib lõppeda surmaga.
Katkuvastane kaitse kuulub koerte kompleksvaktsiini hulka ning regulaarne vaktsineerimine annab väga hea kaitse.
- Parvoviirus koertel
Koerte parvoviirus on ülimalt nakkav ja potentsiaalselt eluohtlik viirushaigus, mis kahjustab koera soolestikku ja immuunsüsteemi.
Parvoviirus põhjustab tugevat oksendamist, verist kõhulahtisust ja kiiret vedelikupuudust. Haigus võib tabada igast tõust koeri, kuid eriti raskelt põevad seda väikesed tõugu ja väga noored kutsikad. Täiskasvanud koer küll enamasti ei haigestu, kuid võib viirust levitada.
Tegemist on eluohtliku haigusega, mis vajab sageli intensiivset kliinilist ravi. Viirus püsib keskkonnas väga kaua ning levib kergesti ka kaudselt jalanõude või esemete kaudu.
Kõige olulisem võitluses parvoga on kõigi koerte (ka täiskasvanute) regulaarne vaktsineerimine.
- Koerte kennelköha
Kennelköha ehk koerte nakkav trahheobronhiit on väga kergesti nakkav piiskade teel leviv nakkushaigus. Tavalisemad haigusnähud on köha ja röhatamine.
Haigustekitajad levivad kõigi kehanõredega, ka inimeste, mänguasjade jm. esemete vahendusel. Sageli nakatutakse mänguväljakutel, näitustel ja mujal koerterohketes paikades.
Kahe levinuma kennelköha tekitaja vastu on olemas ka ninakaudne elusvaktsiin, mille kasutamine tuleks loomaarstiga läbi arutada.
- Kasside nakkushaigused
Kasside panleukopeenia (FPV) ehk kassikatk on väga nakkav viirushaigus. Täpsemalt saab see alguse parvoviirusest, mis põhjustab palavikku, oksendamist ja rasket üldseisundi halvenemist.
Lisaks esineb sageli kasside ülemiste hingamisteede nakkusi, mida põhjustavad herpes- ja kalitsiviirus.
FPV vastu vaktsineerimine on iga kassi jaoks hädavajalik. Kasside panleukopeenia kuulub koos herpesviirusega ja kalitsiviirusega põhivaktsiinide sekka.
FIV on kasside immuunpuudulikkuse viirus. See sarnaneb inimeste HIV-viirusele ehk tekitab immuunsuse puudulikkust. FIV levib võitluse ja hammustamise käigus.
FIV-i vastu saab vaktsineerida (aga see ei kuulu põhikvaktsiinide hulka).
FeLV on kasside leukeemia viirus. See pärsib immuunsüsteemi ja põhjustab aeglast nakatumist, muutes nakatunud kassi teiste haiguste suhtes väga vastuvõtlikuks. Seda antakse kasside vahel edasi sülje kaudu, kui kassid üksteise eest hoolitsevad (lakuvad), jagavad toidukausse ja on üleüldse üksteise lähedal. See võib edasi kanduda ka teiste kehavedelike kaudu.
FeLV vastane vaktsiin kuulub põhivaktsiinide hulka.
- Leptospiroos
Leptospiroos on bakteriaalne haigus, mida levitavad sageli närilised ja saastunud veekogud. Haigus kahjustab maksa ja neere ning võib kanduda ka inimesele.
Riskirühma kuuluvad koerad, kes: joovad lompidest, ujuvad looduslikes veekogudes, elavad põllumajanduslikes maapiirkondades (mis on ahvatlev elupaik hiirtele ja rottidele).
Eestis on leptospiroos üsna levinud ning riskirühma kuuluvatel koertel soovitame regulaarset vaktsineerimist.
- Puukide ja sääskede levitatavad haigused
Puugid levitavad mitmeid tõsiseid haigusi, näiteks borrelioosi, anaplasmoosi, ehrlichioosi ja babesioosi. Need haigused võivad põhjustada palavikku, liigesevalu, loidust, aneemiat ja üldseisundi halvenemist.
Lisaks levitavad sääsed parasiite Dirofilaria repens ja Dirofilaria immitis, mida on diagnoositud ka Eestis elavatel koertel. Tegemist on zoonootiliste haigustega ehk need võivad nakatada ka inimesi.
Dirofilaria repens põhjustab peamiselt nahaaluseid muutusi ja nahaprobleeme nii loomadel kui inimestel. Võivad tekkida sõlmelised moodustised, sügelus ja põletikulised muutused nahas. Dirofilaria immitis ehk südameusstõbi kahjustab peamiselt südant ja kopse ning võib ravimata juhtudel olla eluohtlik.
Dirofilaria repens’i juhtumeid on Eestis kirjeldatud ka inimestel. Regulaarne sääse- ja parasiiditõrje aitab vähendada nakatumisriski nii loomadel kui inimestel.
Puugi- ja sääsetõrje on oluline eriti kevadest sügiseni, kuid pehmete talvede korral võib oht püsida aastaringselt.
- Siseparasiidid
Siseparasiidid ehk ussid on lemmikloomadel väga sagedased. Mõned neist, näiteks ümarussid, võivad nakatada ka inimesi. Seetõttu on ülimalt oluline regulaarne ussirohu manustamine, hea kätehügieen ning loomade väljaheidete koristamine nii koduaiast kui ka avalikust ruumist.
Miks on vaktsineerimine oluline?
Vaktsineerimise eesmärk on õpetada organismi haigustekitajat ära tundma ja selle vastu kaitsereaktsiooni looma. See aitab vältida raskeid haigusjuhte, tüsistusi ning vähendada nakkuste levikut.
Soovitan loomapidajatel regulaarselt kontrollida oma lemmiku vaktsineerimispassi ning jälgida, et vaktsiinid ei läheks üle tähtaja. Mõned loomad kuuluvad kõrgemasse riskirühma – näiteks paljude teiste loomadega kokku puutuvad koerad, näituse- või jahikoerad ning õues liikuvad kassid. Sellistel juhtudel võib olla vajalik individuaalne vaktsineerimisskeem.
Parasiiditõrje ja igapäevane hügieen
Ka regulaarne parasiiditõrje on oluline osa looma tervisekaitsest. Tõrje sagedus sõltub looma eluviisist, vanusest ja keskkonnast. Riskirühma loomad võivad vajada sagedasemat kaitset puukide, kirpude, sääskede ja siseparasiitide vastu.
Soovitused:
- koristada koera väljaheited avalikust ruumist;
- puhastada regulaarselt kassiliivakasti;
- pesta käsi pärast loomaga tegelemist;
- vältida kokkupuudet hulkuvate ja metsloomadega;
- käia loomaga regulaarselt tervisekontrollis.
Vaktsineerimis- ja ussirohuskeemid ei ole kõikidele loomadele ühesugused. Alati on mõistlik pidada nõu oma loomaarstiga, et koostada just Teie lemmiku vanusele, eluviisile ja tervislikule seisundile sobiv ennetusplaan.
Enamikku nakkushaigusi on võimalik ennetada. Õigeaegne vaktsineerimine, parasiiditõrje ja teadlik hooldus aitavad tagada, et teie lemmik elaks pika, terve ja turvalise elu.